….linnavalitsuse ülbusest. Piazza Navona lähedal on väike väljak nimega Piazza Pasquino. Siin  asub huvitav roomlaste elutraditsioonidega seotud kujuke. Kokku oli neid linnas aga  7.

Nn. “rääkivad kujud” on olnud alati Rooma satiiriliseks relvadeks valitseva klassi üleoleva suhtumise ja korruptsiooni vastu. Kujudele kinnitati sedelekesi kas luulevormis või anektootide kujul kui reageeringud toimunud sündmustele ja enne veel, kui valvevahtkond hommikusel  ringkäigul kujudest möödus ning sedelid ära korjas , oli keegi neid kindlasti juba lugenud. Reeglina olid kirjutised poliitilise sisuga anonüümsetelt autoritelt. Naljad puudutasid tihtipeale ka paavste. Kuulsaim  on fraas “Mida ei teinud barbarid, seda tegid Barberinid”. Nimelt käskis paavst Urbanus VIII  ( paavstina 1623 -44) eemaldada Pantheoni portaali katusealune pronks ja valada sellest Püha Peetruse Basiilka altari baldahiin. C.a 100 aastat varem  oli aga juba vastu võetud paavsti bullaga otsus, et antiikseid monumente ei tohi lammutada ega kasutada uute hoonete ehitamiseks.

Piazza Navona taga piazza Pasquinol asub skulptuuridest kuulsaim  “Pasquino” – mehe torso III sajandist. Kuju on leitud 1501 aastal palazzo Orsini ( praegune palazzo Braschi) ümber tehtavate teetööde käigus.

 Evangelist San Marcuse pühal 25. aprillil peeti  Pasquino püha, mis kujutas endast õpilaste ja õpetajate rongkäiku. Pasquino näole pandi igal aastal erineva mütoloogilise tegelase mask ja kuju kanti rongkäigu ees. Nii kujutas Pasquino endast iga kord erinevat antiikmaailma persooni, kelle kohta mõeldi välja hulgaliselt epigramme ( satiirilisi lühipoeesiaid jne.) Need olid kirjutatud nii pedagoogide kui õpilaste poolt . Loomulikult saadi paavsti nõusolek pidustuste korraldamiseks ja lisaks nimetas paavst isegi sündmusele kaitsja kardinali näol ja nn. sekretäri, kes hindas epigramme.

Paralleelselt nimetatud peoga korraldati linnas teine nn.”valepasquino” pidu mida peeti öösel ja kus sedelid olid  tugeva satiiriga ja enamasti kirjutatud kinni makstud poeetide poolt.  Nii kujuneski välja öine teadete laiali jagamine kuni sellest sai “pidu” igal öösel, mis loomulikult ei olnud paavsti poolt respekteeritud.

Pidustuste periood on  1508 – 1539.