Rooma tänavad kõik olid..

Kiirusta Aeglaselt

…..kaetud sanpietrinidega.

Sanpietrinid on  neljakandiliselt lõigatud vulkaanilised kivid, mille maa alune osa on koonuses ja pealt on nende pind ruudu kujuline külgedega kas 12*12*18cm või ka 12*12*6 cm või kõige väiksemad, milliseid palju ei ole aga näiteks näete neid Piazza Navonal – 6*6 cm.   Esimesena kasutas niisugust pinnakatet eelkõige väljakute jaoks paavst Sixtus V 16 sajandi lõpus , kuid massiliselt kaeti peaaegu kõik Rooma tänavad nendega ajavahemikus 1730 – 1740. Sanpietrinideks nimetatakse neid aga sellepärast et loomulikult oli esimene väljak mis kivikatte sai, siiski Püha Peeturse Basiilika ees olev plats.

Selciarolo tööl

Sanpietrinidega kaetud pinnast see iseloomustab see, et nad on kõik toksitud haamriga mitte tsemendi, vaid liiva sisse. Seega on kõik teed nn “elastsed” ja tänu kivide vahelisele kitsale ruumile on maapind “hingav”.  Suureks puuduseks võib nimetada aga fakti, et vihmaga on sellised teed Roomas suhteliselt libedad. Miks ma ütlen “sellised”?.Sest viimase aja moderne maailm ajab oma kombitsaid Roomagi ning paljud nn “uued teed”, mis on ehitatud pärast 1871 aastat kui Roomast sai Itaalia Kuningriigi pealinn, on kaetud kõigile tuntud asfaldiga. Seda ei teinud mitte aga Mussolini oma Fori Imperiali teega, kuid Rooma linnavalitsus  otsustas siiski 2019 aastal sealsetest sanpietrinidest loobuda. Mitte et roomalsed selle üle väga rõõmsad oleksid olnud.

Igal aastal üritavad turistid Igavese Linna originaal teekattekive varastada – see ei ole väga suur kuritegu, kuid karistus on kiire tulema ja loomulikult võetakse varastatud kaup linnale tagasi.